[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kutsuma ‹42›

1. tegema ettepanekut v. korraldust tulla kuhugi, millestki osa võtma v. midagi tegema. Kedagi kohale, appi kutsuma. Kutsus venna endale seltsiks. Pühadeks kutsuti palju võõraid. Lauda, sööma kutsuma. Külla, pulma, oma sünnipäevale kutsuma. Kutsub uut korterit vaatama. Kutsusin sõbra matkale kaasa, ühes, kohvikusse. Kutsus tüdruku tantsima, jalutama. Lapsed kutsuti tuppa. Kutsumata, kutsutud külaline. Läks abi kutsuma. Töötajad kutsuti koosolekule, nõupidamisele. Kutsus mineja tagasi. Kutsus kaaslased viipega lähemale. Tule ruttu, isa kutsub! Ta kutsus mu hetkeks kõrvale. Mind käidi mitu korda peole kutsumas. Oota, ma kutsun takso! Telegramm kutsus teda kiiresti koju. Ma pole sinu kutsuda ega käskida. „Astu sisse!” kutsus ta lahkelt. Ta tuleb kutsumatagi, ei tule kutsudeski. Kutsuti kiiresti arst. Kutsus oma vastase duellile. Õpilane kutsuti vastama, tahvli juurde. Poisi vanemad kutsutakse kooli. Selle tembu eest kutsus direktor poisid kohvile 'aru andma, peapesu saama'. Mind kutsuti kohtusse tunnistajaks. Teda kutsuti haridusosakonna juhatajaks, tööle ajalehetoimetusse. Võistlejad kutsuti starti. Kutsealused kutsuti aega teenima, kaitseväeteenistusse. Ilmub kohale nagu kutsutud. *Kutsusin ta võiduniitmisele. J. Mändmets. || millelegi õhutama, agiteerima, üles kutsuma. Kutsutakse võitlust jätkama. Kutsus oma kõnes parteisid koostööle, omavahel leppima. Õpetaja kutsus meid olema teistele eeskujuks. Raamatus oli tunda leplikkusele ja rahulolule kutsuvat tendentsi. || loomi v. linde mingi häälitsuse v. hüüdega kohale hõikama v. juurde meelitama. Perenaine läks lehmi, karja koju kutsuma. Kütt kutsub vilega, vilistades hagijat. Karjane kutsub koera. „Kiiss-kiiss!” kutsus laps kassi. Kutsub kanu „tip-tip-tip!” Kana kutsub poegi. *..hakkas ainult heleda häälega sigu kutsuma, ikka „kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa”. A. H. Tammsaare. || piltl (helide kohta:) millekski märku, signaali andma. Kell kutsub tundi, lõunale. Vabrikuvile kutsus hommikul tööle. *Telefon kutsus ja kutsus, Sigma kuulis, kuidas helin kajas läbi tuttavate tubade.. I. Viiding.
2. piltl ahvatlema, vastupandamatult meelitama; kaasa v. ligi tõmbama. Meri ja võõrad rannad kutsusid. Matkarajad, kaugused, veteavarused kutsuvad. Kevad kutsub loodusse. Kuumad suvepäevad kutsuvad Piritale. Inetu hoone ei kutsu sisenema. Temast oleks võinud saada hea arst, kuid kirjandus kutsus rohkem. See raamat kutsub end ikka ja jälle uuesti lugema. Järv, merevesi kutsus ujuma. Hea teenimisvõimalus kutsus. Luuletus kutsub edasi mõtisklema. *Kuhi kujutlusi kutsub, võõras ja võimatu veab. R. Sirge.
3. kutsutud teat. ülesannete täitmiseks väljavalitud, seatud, määratud v. kohustatud. Ta luges end prohvetiks, kes on kutsutud inimestele uut õpetust kuulutama. *Õpetaja olevat kutsutud ja seatud, et inimtaimedele kasvamiseks kätte näidata õige suund. E. Tegova.
4. kellegi v. millegi kohta teat. (hüüd)nime, nimetust kasutama; nimetama, hüüdma. Sõbrad kutsusid Robertit Bobiks. Lapsed kutsusid koristajat Emmi-tädiks. Teda kutsutakse poiste hulgas pealikuks. Rahvas kutsub silmu sageli ussiks. Seda talu kutsuti Liivamäe. Suurt kivi kutsuti Saunakivi(ks). Kaaslased kutsusid teda juba koolipõlves professoriks. Kuidas seda mäge kutsutakse? See on Rusika-Kaarel, nagu rahvas teda kutsub. Talupoegi kutsuti vanasti elukoha või isa järgi. Nurmenukku kutsutakse rahvasuus mitme nimega. *„Minu Tõnu kutsub mind – Suss!” – „Mind hüütakse kodus Raldiks.” H. Raudsepp.

ellu kutsuma vt elu

esile kutsuma
põhjustama, tekitama, ajendama. Aistingut, refleksi esile kutsuma. Viha, nördimust, pahameelt, rahulolematust, vaimustust esile kutsuma. Teade kutsus esile ärevuse, põhjendatud kartusi. Lavastus kutsus esile vastandlikke arvamusi, elava arutelu, poleemika. Sõnavõtt kutsus esile naeru ja pilkeid. Alkohol kutsub esile joobeseisundi. Seda haigust kutsub esile pisik. Maavärin kutsus esile hiidlaine. Me ei tea põhjusi, mis selle nähtuse esile kutsusid.

ette kutsuma
kedagi (järjekorras) vastama, aru andma, ülekuulamiseks vm. põhjusel kohale kutsuma. Eksamineeritavad kutsuti ette tähestiku järjekorras.

[endale, kellelegi] kaela kutsuma vt kael

kokku kutsuma
kedagi koguneda paluma, kokkutuleku korraldust andma. Kõik töötajad kutsuti nõupidamiseks saali kokku. Kongressi, koosolekut, nõupidamist kokku kutsuma. Komisjoni esimees kutsus komisjoni kokku.

korrale kutsuma vt kord [korra] [2]

lipu alla kutsuma vt lipp [lipu]

püssi alla kutsuma vt püss

sisse kutsuma
ruumi sisenema kutsuma. Mehed kutsuti majja sisse. Kutsub külalised sisse. Palun kutsuge järgmine sisse!

tagasi kutsuma

1. kedagi tagasi tulema, tagasi pöörduma kutsuma. Hakkasin juba minema, kui ta mind tagasi kutsus.
2. jur endi poolt valitud isikult tema volitusi ära võtma, ära kutsuma. Valijail on õigus oma saadikut tagasi kutsuda.

vaime välja kutsuma vt vaim

välja kutsuma

1. ruumist väljuma kutsuma. Kutsusin ta toast välja. Ta on kindlasti kodus, kutsu ta pooleks tunniks välja! Õpilane kutsuti tunnist välja.
2. kuhugi kohale kutsuma. Tuletõrjet, kiirabi, politseid välja kutsuma. Jüri tundis end halvasti ning kutsus arsti välja. Ma helistasin ja kutsusin remondimehed välja. || kedagi ametlikus korras aru andma, tunnistajaks jne. kutsuma. Teda tahetakse tunnistajana välja kutsuda. Direktor laskis osakonnajuhatajad välja kutsuda. *Hoitud laagris, aga siis kutsutud välja ja küsitud, kes tahab Ameerika väkke astuda. V. Ilus. || aplodeerimisega uuesti kohale kutsuma. Pärast etendust kutsuti esinejaid mitu korda välja.
3. võistlus- v. võitlusettepanekut esitama. Kutsusime neid välja males, lauatennises. Kutsun sind välja otsustavaks matšiks. Rüütel kutsus oma vastase välja võitluseks elu ja surma peale.
4. esile kutsuma. Ta kutsus oma sõnadega välja vastaste viha, üldise pahameele. Ise oled sa selle pahanduse ja segaduse välja kutsunud! Uuendused on alati kutsunud välja ka vastuseisu. *Ta vastas midagi, mis teiselt naerumürina välja kutsus. E. Rannet. *..osanud nõiasõnadega tormi, udu ja tuisku välja kutsuda... H. Sergo.
5. telefon- v. raadiosides vastama kutsuma. Radist seadis raadio üles ja hakkas keskust välja kutsuma. Kutsu mulle keskjaam, vallavalitsus välja!

ära kutsuma

1. kutsuma, et keegi kusagilt ära tuleks. Ema kutsus lapsed õuest ära. Karjane kutsus koera lambaid ajamast ära. || jur tagasi kutsuma (2. täh.) Valijate enamiku otsusel võib saadiku tema ülesannetest ära kutsuda.
2. piltl (suremise kohta). Jumal on vanaisa (siit ilmast) ära kutsunud. *Poja ja minia kutsus ta [= surm] ära.. A. Kitzberg. *See oli nende tütar, kes juba varases nooruses ära kutsuti.. H. Raudsepp.

üles kutsuma
õhutama, agiteerima midagi tegema. Rahvast kutsuti üles vastuhakule. Paavst kutsus üles sõda lõpetama. J. Hurt kutsus rahvast üles folkloori koguma. *Siis võetakse tema .. muidugi ette, noomitakse, manitsetakse ja kutsutakse üles oma eluviise parandama. A. Beekman.

välja ‹adv›

1. seest, seestpoolt pealispinnale v. millestki ümbritsevast esile; millegi tagant, alt v. vahelt nähtavale; koosseisust, hulgast, seast ära. Maa seest kees välja allikas. Hiir pistis pea urust välja. Siit on vanu münte välja kaevatud. Uppunud tankerist voolas naftat välja. Hinga sügavalt sisse ja välja. Sai peksa, nii et veri tuli välja. Arst tõmbas tarkusehamba välja. Munast koorus välja tibupoeg. Puistas karbi sisu välja. Laps oli teki sisse mähitud, ainult ninaots paistis välja. Juubilar harutas paberist välja hinnalise vaasi. Kui süldiliha pehme, asusin konte välja puhastama. Kuu tuli pilveserva tagant välja. Urgitses kapi alt palli välja. Raamatu vahelt kukkus välja foto. Palun välja! (pöördumine õpetaja poole, kui õpilane tahab tunni ajal käimlasse minna). Ta arvati seltsi liikmeskonnast välja. Kogu Eesti, välja arvatud Tallinn 'peale Tallinna'. Astus parteist välja. Tihedas konkurentsis peab kehvem välja langema. Jätke viimane punkt päevakorrast välja. Okslikud lauad praagiti välja. || siseruumi(de)st, majast vabasse õhku, õue; kodust ära. Viis riided välja tuulduma. Tal õnnestus põleva maja aknast välja hüpata. Teelised jäid välja vihma kätte. Hea peremees ei aja säärase ilmaga koeragi välja. „Välja minu majast!” kähises poodnik. Rahvast vooris sisse ja välja. Karjane laskis loomad välja 'karjamaale'. Ema ja laps said kolmandal päeval haiglast välja. Üürivõlglane tõsteti korterist välja. Lähme täna välja 'näit. restorani' sööma. Sõber kutsus Epu õhtul välja 'jalutama, lõbutsema vms.'. || mingist piirkonnast ära, kaugemale. Seeneline ei osanud enam metsast välja minna. Aadam ja Eeva kihutati paradiisiaiast välja. Väekoondis murdis piiramisrõngast välja. Uus kosmoselaev oli välja saadetud. Peipsist voolab välja Narva jõgi. Sõitsime nädalavahetusel linnast välja 'maale, loodusesse'. Laev sõitis sadamast välja. Riik veab välja 'ekspordib' toiduaineid. Kodumaalt välja rändama 'emigreeruma'.
2. esineb ühendites, mis väljendavad teat. tunde-, iseloomu, harjumuste vms. avaldumisi. Ei oska oma nördimust, meelepaha, kibestumist välja elada. Nuta või silmad peast välja. Viska see poiss peast välja! Süda tahtis suure rõõmu pärast rinnust välja hüpata. Ajab niisama suust välja, mis aga pähe tuleb. Temas lõi välja isa iseloom. Nii kinnine, et iga sõna kanguta suust välja. || koos vastava verbiga osutab mingist hoiakust, harjumusest vabanemisele v. võõrutamisele. Suurtest ideaalidest on ta nüüdseks välja kasvanud. See hilinemise komme harjuta endast välja. Halvad harjumused tuleb välja juurida, rookida. *.. oma lapsest koolitan edevuse kohe alguses välja .. E. Rängel.
3. koos vastava verbiga märgib kellegi v. millegi ilmumist, millegi avalikkuse ette toomist, teadaandmist vms. Õhtul ilmusid välja sääsed. Ülikool pani välja kaks võrkpallinaiskonda. Kirjastus laskis välja kauni fotoalbumi. Millal su uus plaat välja tuleb? Pakuti välja palju uusi ideid. Romaanivõistlus on välja kuulutatud. Püüdis saladust välja uurida. Arst ei andnud ametisaladust välja.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingi olukorra, seisundi, oleku muut(u)misele. a. (seoses millegi lõpetamisega v. tegevuse katkestamisega). Auto sõitis vastu puud ja mootor suri välja. Lülitas raadio, televiisori välja. Kirikut välja lööma 'jumalateenistuse lõppemise märgiks kirikukella lööma'. *Orvi püüdis oma kuulmist välja lülitada, see ei õnnestunud. A. Beekman. b. (seoses seisundi, olukorra parandamisega). Kedagi hädast välja päästma. Haige toodi koomast välja. Rabeles kriisist välja. Mõtles, kuidas täbarast olukorrast välja pääseda. Pesupulber võttis plekid välja. c. (seoses seisundi, olukorra halvenemisega). Haiguse tõttu läks sportlane vormist välja. Komistamine viis mehe tasakaalust välja. Kampsun oli välja veninud. d. (kehaosade kohta:) sirgu; laiali. Sirutas jalad mõnusasti välja. Küünitab käe välja ning sihib. Kotkas laotas tiivad välja.
5. koos vastava verbiga märgib, kui kaugele, milleni miski ulatub v. läheb. Kui vaja, lähen kas või kohtuni välja. Kõik olid kohal, poisikestest peale kuni vanade ättideni välja. Teater mängib tragöödiatest alates kuni jantideni välja. *Pisut eemal läheb ta [= meri] rohekaks, siis ikka sinkjamaks ja sinkjamaks kuni kõige tumedamini välja. A. Sisask. || (ruumiliselt). Kuhu see rada välja viib? Siht jooksis välja kenale aasale. Jõudsime suurele teele välja. Ratturid sõitsid puhkamata Põlvani, Põlvasse välja. Haav ulatus kondini välja. || (ajaliselt). Töötas tihti südaööni välja. Põud kestis septembri keskpaigani välja. See taat elab küll saja aastani välja.
6. koos vastava verbiga rõhutab objekti ammendatust, tegevuse, protsessi tulemuslikkust v. lõpetatust. Etendus on täiesti välja müüdud. Selle suvega jõudsin end korralikult välja puhata. Arvutas tulumaksu täpselt välja. Haigus tuleb põhjalikult välja ravida. Suusataja sõitis välja rajarekordi. Riigis on oma rasketööstus veel välja arenemata. Aja jooksul kujunes kauplusel välja oma klientuur. Nüüd on ka pööningukorrus välja ehitatud. Toit jagati välja. Süüdlane jäigi välja selgitamata. Ohustatud liigid võivad kergesti välja surra.
7. ‹ühendverbi osana› näit. välja kasvama, välja kutsuma, välja käima, välja laduma, välja lugema, välja mängima, välja nägema, välja paistma, välja panema, välja pidama, välja rääkima, välja tegema, välja tooma, välja tõmbama, välja töötama, välja venitama, välja õmblema

endast ~ enesest välja minema, endast ~ enesest välja viima vt enese

jalad kõhu alt välja vt jalg

kastaneid tulest välja tooma vt kastan

(kas või ~ lausa) nahast välja pugema ~ ronima vt nahk

(kas või) nahast välja hüppama vt nahk

kivist vett välja pigistama vt vesi

kuradit peltsebuliga välja ajama vt kurat

lapsekingadest välja kasvama vt lapseking

(nagu ~ kui) tuld välja ajama vt tuli

(oma) hinge välja valama vt hing [1]

(oma) silmi peast välja nutma vt silm [-a]

ots otsaga välja tulema vt ots [-a]

pahema jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

pinde välja ajama vt pind [pinnu]

reast välja lööma ~ viima, reast välja langema vt rida

rivist välja lööma ~ viima, rivist välja langema vt rivi

rööpast välja lööma ~ viima, rööpast välja minema vt rööbas

[kellelgi] silmi välja kratsima vt silm [-a]

suust välja ajama vt suu

sõjakirvest välja kaevama vt sõjakirves

teeb üks ~ ühe välja vt üks

vaime välja kutsuma vt vaim

vaost välja viima vt vagu

vasaku jalaga voodist välja astunud ~ tulnud vt voodi

vedru(t) välja viskama vt vedru

verest välja viima ~ lööma, verest välja minema vt veri

võrku välja heitma vt võrk

õnge välja heitma vt õng

(ühest) kõrvast sisse ja teisest välja laskma, (ühest) kõrvast sisse ja teisest välja minema vt kõrv